VALA VEINI

Jaan Sööt / Üllar Saaremäe

Siis, kui looja langeb päeva viimne kiir,
kustuv päikene mu kaasa kutsub siit.
Rännukaart, mis näitab teed mu enda käes
ja mu saatjaks saab su kurvalt vaikiv hääl.

Justkui eilne pilv, mis liugleb ümber kuu
tõusen taevasse kui valgust otsiv puu.
Andeks antud aastad peegelduvad vees
ja katedraal, mis kitsaks jäänd mu sees.

Hingetõmbeid loeb öö nelinurkne kell,
jahtuv valgus kannab jõge õlgadel.
Paljasjalgne tuul mind hüüab ööga koos,
keset taevaaedu puhkeb öine roos.

Siis, kui looja langeb päeva viimne kiir,
kustuv päikene mu kaasa kutsub siit.
Valus mälestus kui nuga keerab sees,
ah vala veini, vala veini juurde veel.