Alen Veziko ei vahetaks muusikuelu millegi muu vastu

Kellest me praeguse Eesti muusikataeva tähtedest ka ei räägiks, peaaegu alati tuleb tõdeda, et laulmisanne ilmnes neil juba lapsepõlves. Erandiks pole ka Alen Veziko, artist, kes on oma lauluga südameid soojendanud juba üle 20 aasta ning jätkab sellega tõusvas joones.

Oma esimesed laulud kirjutas Alen juba varastel kooliaastatel.  Heliloominguga tegeleb tõsisemalt alates 16. eluaastast  ja praeguseks on kirjutanud umbes poolsada laulu, enamasti endale esitamiseks. Ta teeb oma lugudele nii sõnad kui viisi, seda kusjuures enamasti üheaegselt. 

Koolis mängis Alen orkestris ja õppis erinevaid pille. Alen mängib lisaks klaverile ka kitarri, saksofoni ja fagotti. 

Alen Veziko on professionaalsel tasemel tegelenud muusikaga alates 1999. aastast. 

Veidi Alen Vezikost temalt endalt

Aleni nimi on isa poolt soomepärane, kuid Nõukogude ajal kaotas see venestamise tõttu oma algupära. 

Alen muusika kohta: “Muusika on osa minust. Selles on kõike – kirge, armastust ning kindlasti on muusikuks olemine elustiil. Aga tänasel päeval on sellest saanud minu jaoks töö. Muusika ei tähenda ainult esinemisi. Kui tavapäraselt lähevad inimesed hommikul tööle kontorisse või tehasesse, siis mina lähen stuudiosse salvestama, kirjutama, tegelema PR-tööga, kontserdite ja esinemiste korraldamisega või hoopis pildistamisega plaadi ümbrise või plakati jaoks. See pole ammu enam lihtsalt üks kitarr, üks laul ja kuulajad. Sellest on saanud ettevõtluse vorm. Lihtsalt sellel hetkel, kui ma olen laval, ununeb kõik telgitagune ja jääb ainult muusika.”

Muusikastiilist: “Pean tunnistama, et ma ammu enam ei vaeva oma pead igasuguste stiililiste määratluste ja mingisse skeenesse või gruppi kuulumise pärast. Arvatavasti on küsimus selles, et loomingus, mida kirjutan, on palju erinevaid mõjutusi ja stiililiselt on mu lood üsna laialivalguvad.
Kõik mu kolm albumit on oma sisult ja žanrilt seinast seina, s.t pole ühte läbivat stiilimääratlust. Ühtpidi on see muidugi nuhtlus, aga teisalt on see mulle kui laulukirjutajale omane. Ma ei kirjuta ühte tüüpi lugusid, vaid üritan leida erinevaid muusikalisi tunnetusi ja stiile.”