EI OLE ÖELDUD LIHTSALT TUULDE

Vahest keset ööd ma mõtlen,
et kallis, kas sa tead,
et kõik need öeldud mõtted
ja kõik need kirjaread
ei ole öeldud lihtsalt tuulde.
Et neid ei mäletakski aeg,
vaid et nad hoopis kõlaks suurelt taevalael.

Vahest keset ööd ma mõtlen,
et kuidas on see nii,
et käija sinu kõrval
tundub lihtne lõpuni.
Et olla sinu juures
ei ole iial olnud vaev,
vaid nagu kõnniks mööda pilvi taevalael.

Vahest keset ööd ma mõtlen,
et annaks jumal sulle und,
et selles külmas karges paigas
sinu leek mul näitaks tuld.
Kui ma komistan ja kukun,
siis sa annad mulle käe
ja siis ma luban, et mitte iial
ma siit ei läe.

Vahest keset ööd ma mõtlen,
et kallis kas sa tead,
et kõik need öeldud mõtted
ja kõik need kirjaread
ei ole öeldud lihtsalt tuulde.
Et neid ei mäletakski aeg,
vaid et nad hoopis kõlaks suurelt … taevalael.